Ro­maan “Ur­mas ja Me­ri­ke” pa­kub head sis­se­vaa­det mit­te ai­nult mui­na­sae­ga, vaid sel­les­se­gi, mil­li­se­na näh­ti muist­set mi­ne­vik­ku teo­se sünnia­jal. Il­mus ju ro­maan aas­ta­tel 1935– 1936 ehk ees­ti aja­loo­ro­maa­ni tei­sel kul­da­jal. Eri­ne­valt esi­me­sest tõusu­lai­nest 19. sa­jan­di lõpus kõne­le­sid 1930. aas­ta­te aja­loo­li­sed ju­tus­tu­sed märk­sa ene­se­kind­la­mal hää­lel. Siin ei tä­his­ta­nud mui­nas-Ees­ti enam ai­nult ka­du­mal­äi­nud kul­da­jas­tut, na­gu va­rem, vaid po­lii­ti­li­selt iseo­le­vat rii­ki, mil­le pä­ri­jaks vast­ne va­ba­riik oli end kuu­lu­ta­nud. Noo­re rii­gi hu­vist oma aja­loo­li­se iden­ti­tee­di vas­tu an­nab mär­ku see­gi, et 1937. aas­tal päl­vis “Ur­mas ja Me­ri­ke” rii­gi­va­ne­ma au­hin­na.